Eesti raskeveohobusest
Kui
vaadata minevikku,
kust see majesteetlik hobusetõug
alguse on saanud, toimus see 1862a akadeemik A.F.Middendorffi
algatusel, mil
imporditi Belgiast Tori Hobusekasvandusse esimesed belgia ardennid.
Hiljem ka
rootsi ardennitäkud. Nende ristamisel kohalike
tõugudega saadi tüübilt kergem
ja kohalikele oludele vastav ning sobiv eesti
raskeveohobune. See oli
tõug,
kellele jäid tol ajal kõige raskemad
tööd - põllu- ja
metsatööd ja ka
kaubaveod. Tänapäeval võib veel siin-seal
Ida-Virumaal või Peipsi kandis ringi
liikudes näha mõnd agaramat vanataati, kes oma
hobuhiiglast nõudlikult vaole
kamandab. Talutööde tegijaid on aastatega vähemaks
jäänud.
Raskeveohobune orienteerub ümber
põllutööhobusest hobihobuseks.
Turismitalus uhkelt
saani ees traavides või vankritäie huvilistega
mööda käänulist
külavaheteed
veeredes on üks võimalus leida
tööhobusele rakendust. Lisaks veel mõned
entusiastlikud kasvatajad,
kes peamiselt tõuaretusele on
pühendunud. Neil pole aega
lustisõitu teha, vaja pigem oma kaunile noormärale
sobiv paariline leida, et
saaks siis kevadel nautida varsaõnne ja mõelda,
et jälle on pisuke populatsioon
mõne raskeveohakatise võrra suurem.
Ja siis
muidugi SUURed inimesed. Korralik
100 kg kaaluv hobusehuviline leiab raskeveohobuses just omas
kaalukatergoorias
sõbra, kellega metsaradadel jalutada või ka
mõned kiiremad tiirud teha. Eesti
tõugu hobune ei jaksaks ja rasket
tori hobust on vaja ka
tänapäeval tiku-tulega
otsida. Need on tänapäevased
väljavaated Eestis aretatud kõige raskemale
ohustatud tõugu hobusele.
Korra aastas võetakse koplist oma kõige
pilkupüüdvam hobune ja
kammitakse soeng pähe ja sabasse ning näidatakse oma
õue uhkust ka teistele huvilistele eesti
raskeveohobuste
päeval.
Meie põhjanaabrid on
nakatunud eesti
raskeveohobuse-pisikuga. Samuti on viimastel aastatel tekkinud juurde
noori
uusi kasvatajaid, kellel huvi tõu säilimist
omapoolse aretustööga toetada. Ja
mis peamine – nii vanad kui uued, nooremad kui vanemad teevad
suurepärast
koostööd, et see loomult sõbralik, kasvult
hiiglaslik ja hingelt truu
hobusetõug ka tulevastele põlvedele säiliks.
Eesti raskeveohobuste sõbrad:
- Nurmenuku Puhkekeskus Pärnumaal
- Vaike talu Pärnumaal
- Rannarantšo Läänemaal
- Larwi tall
- Maria talu Pärnumaal
- Eesti raskeveohobuste ühing Soomes
- Ratsaspordiklubi OXFORD
- www.rakendihobune.ee
- ajakiri OmaHobu
- Hüti Konverentsitalu
- Kaskema talu Raplamaal